Aken on maja silm
TehnikaĂŒlikooli dotsendi Lennart Sasi sĂ”nul kĂ€tkeb aken tervet seadust.
Suur vÔi vÀike aken?
"Aken ehitatakse selleks, et tuppa valgust saada. Nendes ruumides, kus inimesed pidevalt viibivad, nĂ€eb praegune ehitusnorm akna suuruseks ette 5-10% pĂ”randapinnast. Arhitekt kipub ikka tahtma valgemaid ruume, ehitusinsener pĂŒĂŒab sinnapoole, et aknapinda vĂ€hendada. TĂŒliĂ”unaks on asjaolu, et aken on seinast kuni viis korda soojajuhtivam.
Kui aken on ĂŒlemÀÀra suur, lĂ€heb ruum talvel liiga kĂŒlmaks, suvel aga kuumeneb ĂŒle. Selle vea kĂ”rvaldamiseks on leiutatud projekteerimisnippe. NĂ€iteks saab akna ehitada vĂ€ikese sirmiga, nii et 30 kraadi all langevad pĂ€ikesekiired paistavad tuppa, aga 60 kraadi all langevad mitte. Tark hoone kavandaja oskab aknad niimoodi suunata, et keskpĂ€evane pĂ€ike ei kuumuta ruumi ĂŒle, aga Ă”htupĂ€ike paistab elutuppa ja terrassile."
Aknad valla!
"Uute akende tellimisel hoitakse pahatihti avanevate osade pealt kokku, sest see lisab aknale hinda. Paljudes koolimajades on vanad aknad tihedate plastakende vastu vahetatud, klassiruumis ei jĂ€tku nĂŒĂŒd kĂŒllalt vĂ€rsket Ă”hku ja on juhtunud, et mĂ”ni laps minestab koolitunnis.
1973.a. oli maailmas esimene energiakriis ja PĂ”hjamaad reageerisid sellele vĂ€ga kiiresti: hoonetele hakati panema uusi aknaid. Soome ja Rootsi toetasid osaliselt akende asendamist, sest riiklikult oli kasulik kĂŒtteĂ”li vĂ€hem sisse osta. Aastaid hiljem hakati mĂ€rkama, et allergikute hulk on jĂ€rsult kasvanud.
Majad olid tihedalt tehtud, aga ventilatsiooni peale ei mĂ”eldud. Ventilatsioon on ka tĂ€napĂ€eval uutes hoonetes suur probleem, sest selle ehitamine on kallis ja tĂŒlikas.
NĂ”ukogude ehitusnormide jĂ€rgi pidi Ă”huvahetus korteris toimuma nii: kĂ”ikide aknapilude kaudu tuleb sisse vĂ€rsket Ă”hku, see liigub lĂ€bi korteri ja lahkub ventilatsioonikanalite kaudu, mis asetsevad köögis ja vannitoas. Ăhes tunnis pidi sel moel Ă”hk korteris tĂ€ielikult vahetuma. Seda Ă”hku aga tuli ĂŒlemÀÀragi, lisaks tolmu ja liiva. Tegelikult ehitati aknad nii viletsad, et isegi Moskva andmetel vahetus paneelmaja korteris Ă”hk tunnis 8 korda. See oli n-ö organiseerimata Ă”huvahetus, mis raiskas ĂŒlemÀÀra energiat."
Uus aken vanas korteris
"Kui te tahate nĂ”ukogude ajal ehitatud korteris uued tihedad aknad ette panna, saate kĂŒll hea soojapidavuse, ka mĂŒra vĂ€heneb, aga Ă”hku ei tule kuskilt juurde. Ăks inimene annab tunnis Ă”hku 55g veeauru. Kui korteris elab neljaliikmeline pere, kes keedab sĂŒĂŒa, peseb pesu, kĂ€ib dushi all, siis toodavad nad ööpĂ€evas 9 liitrit veeauru. Kui teil oleks seina peal hĂŒgromeeter, nĂ€itaks see talvetingimustes 60% Ă”hu suhtelist niiskust. Norm on aga kuni 45%.
Kui Ă”hu suhteline niiskus on liiga suur, siis kondenseerub niiskus jahedatele pindadele: nĂ€iteks uksele ja aknaraamidele tekivad veetilgad, seejĂ€rel hallitus. Uks vĂ”ib talvel seetĂ”ttu koguni kinni kĂŒlmuda. Kogu maailmas on sellist nĂ€htust hakatud nimetama ingliskeelse vĂ€ljendiga sick building syndrome - haige hoone sĂŒndroom.
Eestis töötatakse vĂ€lja ventilatsioonisĂŒsteemi, mille puhul soojavahetus on niimoodi ĂŒles ehitatud, et saastunud soojast siseĂ”hust vĂ”etakse selle vĂ€ljumisel soojus ning tarvitatakse vĂ€rske vĂ€lisĂ”hu eelsoojendamiseks. Kahjuks on tegu vĂ€ga kalli sĂŒsteemiga."
Kus on vÀljapÀÀs?
"Iga korteri ja maja jaoks on raske retsepti anda. Omanik peab lihtsalt arvestama, et uute akendega ta vÀhendab vÀrske Ôhu hulka. Kui majal on palk- vÔi muust puidust sÔrestik, siis lasevad pÔrandad, vahelaed ja seinad nii palju Ôhku lÀbi, et uute tihedate akende panemine ebameeldivusi ei tekita.
NÔukogude ajal ehitatud paneelmajade aknad on kahekordselt halvad: kehv materjal, vilets töö. NÀiteks Rootsis samal ajal valmistatud aknad peavad tÀnini vastu. Sellised aknad soovitan vÀlja vahetada, enne kui need kellegi kaela kukuvad. Paneelmajas soovitan plasti - kallis puitaken oleks seal liigne luksus.
ĂkskĂ”ik kui vana puitakna puhul vĂ”ib mĂ”elda ka renoveerimise peale. Otsige ĂŒles mĂ”ni vana kogenud puusepp - tema oskab tĂ€pselt hinnata, kas konkreetset akent tasub taastada vĂ”i mitte. Osav puusepp suudab ka vana aknaga imet teha: vanasse aknaraami paneb ta uue klaaspaketi, tihenditest rÀÀkimatta."